Teenusekirjeldus

Registreerimine vaktsineerimisele

Vaktsineerimiseks tuleb esmalt broneerida aeg sobivas apteegis. Endale kõige sobivama apteegi leiab esilehelt (aktiivne):

1. Vali vaktsiin
2. Vali Apteek
3. Broneeri aeg sobivas apteegis

	Gripi vastu vaktsineerimine	COVID-19 vastu vaktsineerimine	Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine
Aja broneerimine vajalik	Jah	Jah	Jah
Retsept	Ei ole vaja	Ei ole vaja	Ei ole vaja
Isikut tõendav dokument kaasa	Jah	Jah	Jah
Immuniseerimispass	Pole kohustuslik	Pole kohustuslik	Pole kohustuslik
Korduv	Iga-aasta soovituslik vaktsineerida	Iga-aasta soovituslik vaktsineerida	Revaktsineerimine iga 3 või 5 aasta tagant

Registreerimiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu, kuid on vajalik broneerida aeg. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ning olemasolu korral immuniseerimispass.  Tasuta vaktsineerimise sihtrühma kuuluval lapseootel naisel tuleks võtta ka kaasa rasedust tõendav rasedakaart või peaks olemas olema raseduse diagnoos digiloos.

Vaktsineerima ei tohi tulla haigussümptomitega. Kui aeg on broneeritud, aga inimene haigestub, siis tuleb vaktsineerimine edasi lükata. Vaktsineeritav ei tohi põdeda või olla COVID-19 haige lähikontaktne.

Vaktsineerida saab valitud apteekides üle Eesti. Kaasatud on erinevad apteegiketid nagu Apotheka, Benu Apteek ja Südameapteek.

Mis on teenuse hind?

Teenus	Hind (sõltuvalt apteegist)
Gripp	TASUTA
Koroonaviirus	TASUTA
Puukentsefaliit	36-44€

Kes vaktsineerivad?

Immuniseerimist viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad. Ennekõike teevad seda õed, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.

Mis on apteegis vaktsineerimise eelised?

Eesti apteekides on vaktsineeritud juba 4 viimast aastat.

Patsientide tagasiside on näidanud, et apteek on mugav ja ligipääsetav koht kõikidele Eesti inimestele.

Teenus apteekides suurendab lisaks vaktsineeritute üldarvule ka elanike üldist vaktsineerimisalast teadlikkust.

Samuti võimaldab apteekides vaktsineerimine hoida kokku tervishoiukulusid ning loob eelduse, et ülekoormatud perearstid saavad panustada enam aega patsientide tervisemurede lahendamisele. .

Milliseid vaktsiine kasutatakse?

Haigus	Vaktsiin	Lisainfo (infoleht)
Gripp	Influvac Tetra	Infoleht
Gripp	VaxigripTetra	Infoleht
Koroonaviirus	Comirnaty	Infoleht
Koroonaviirus	SPIKEVAX	Infoleht
Koroonaviirus	COVID-19 Vaccine Jannsen	Infoleht
Koroonaviirus	Nuvaxovid	Infoleht
Puukentsefaliit	Ticovac 0,25 (1- kuni 15-aastastele)	Infoleht
Puukentsefaliit	Ticovac 0,5 (16-aastastele alates)	Infoleht
Puukentsefaliit	Encepur Children (1- kuni 11-aastastele)	Infoleht
Puukentsefaliit	Encepur Adults (12-aastastele ja vanematele)	Infoleht

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

• Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist teostanud tervishoiutöötajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile 1220.
• Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
  
• Kõik vaktsiinid võivad kõrvaltoimetena põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.
  
• Tuletame meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ega tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel võimalik leevendada palaviku alandaja või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
  
• Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.
  
• Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
  
• Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
  

Teenust pakkuvad apteegid

Apteekide info leiab SIIT.

Kuidas teatada kõrvaltoimetest?

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Mida teha, kui ei saa vaktsineerima tulla?

On väga oluline, et inimesed, kes on lubanud vaktsineerimisele tulla, seda ka teeks. Takistuse ilmnemisel palume koheselt vaktsineerimisaeg tühistada. Selleks saab kasutada vaktsineerimise aja kinnituses olevat tühistamise linki või helistada (vt eestpoolt apteekide tabelist telefoni numbrit). Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.

Vaktsiinide koos manustamine

Puukentsefaliidivastane vaktsiin (nn puugivaktsiin):
COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidivastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Gripivaktsiin:
COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsini vahele kindlat ajavahemikku jätma ei pea. Vaktsiinid võib teha ka samal päeval, aga võimalike reaktsioonide tuvastamiseks tuleks need süstida erinevatesse käsivartesse.

https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-19-vaktsineerimine/vaktsineerimine-eestis