Gripp

Mis on gripp?

Gripp on ülemiste hingamisteede nakkushaigus, mida põhjustavad A- ja B- gripiviirused. Grippi haigestub igal aastal suur hulk inimesi. Enamikel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, kuid mõnikord võib gripp kulgeda raskelt ja põhjustada enneaegseid surmajuhte.

WHO ja ECDC ekspertide hinnangul põhjustab gripp maailmas 40 000 kuni 220 000 surmajuhtu aastas ning igal gripinakkuse hooajal haigestub keskmiselt 5–15% riigi elanikkonnast. 2021/2022 gripihooajal oktoobrist kuni mai lõpuni Eestis
  • haigestus grippi ligi 15 272 inimest;
  • haiglaravi vajas 385 inimest;
  • gripi tüsistustesse suri 10 inimest;
  • gripi raviks kulus ligi 1,6 miljonit eurot.

(mvperearstid.ee)

Missugused on gripi levikuteed?

Gripiviirus levib inimeselt inimesele otsese kontakti kaudu aevastamisel või köhimisel lenduvate piiskade abil. Samuti võib viirus levida läbi kaudse kontakti köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastunud käte või kontaktpindade vahendusel (näiteks uste käepidemed).

Grippi haigestunutel on järgmised sümptomid:

  • palavik;
  • väsimus;
  • kuiv köha;
  • lihasvalu;
  • nohu;
  • kurguvalu.

Tüsistusi võib ette tulla kõigil, kuid need on rohkem levinud riskirühmades. Tüsistusteks võivad olla kopsupõletik, kõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon ja krooniliste haiguste süvenemine nagu südamepuudulikkus, astma või diabeet. Vanemaealistel võib gripp põhjustada või süvendada kardiovaskulaarset ja tserebrovaskulaarset seisundit (infarkti ja insulti).

Kindlasti soovitame vaktsineerimist järgmistele riskirühmadesse kuuluvatele isikutele:
  • 60-aastased ja vanemad;
  • isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
  • 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
  • immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
  • rasedad;
  • hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
  • tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
  • isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.
(gripivastu.ee)

Kui inimene juba on nakatunud gripiviirusesse, siis vaktsineerimine enam ei aita ja tuleks kasutada ravimeid.

Vaktsineerimine on vastunäidustatud:
  • munavalgu ülitundlikkuse;
  • vaktsiini muude koostisosade ülitundlikkuse;
  • ägeda palavikulise haiguse korral.
Gripist hoidumise parim viis on vaktsineerimine

Soovituslik on alustada vaktsineerimisega juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik soovijad alates 6. elukuust.

2021. aastal oli vaktsineeritute arv 111 114 inimest. Eestil on veel kasvuruumi - teistes Euroopa Liidu riikides on gripi vastu vaktsineeritud vähemalt 50% elanikkonnast. (ta.vaktsineeri.ee)