Koroonaviirus

Mis on koroonaviirus?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Mis on COVID-19 peamised levikuteed?

Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu. 

COVID-19 vastu vaktsineerimine saabuval sügis-talvisel hooajal

Hooajal 2024/2025 tagatakse tasuta COVID-19-vastane immuniseerimine kindlatele sihtrühmadele, kelleks on:

·       60-aastased ja vanemad inimesed;

·       sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad;

·       rasedad;

·       isikud, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle terviseseisund on sätestatud määruses.

·       sihtrühmavälised isikud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud.

Samuti tagatakse COVID-19 vastu immuniseerimist 2024/2025 viiruste hooajal tervishoiuasutustes ja hooldekodudes töötavale personalile.

Arvestades praegust epidemioloogilist olukorda ja levivaid COVID-19 põhjustavaid viirusetüvesid, ei ole tervete alla 60-aastaste inimeste iga-aastane COVID-19-vastane immuniseerimine vajalik. COVID-19-vastane immuniseerimine on oluline eespool nimetatud sihtrühmadele, kuna nendel on suurem risk raskelt haigestuda. Erandlikel juhtudel, kui tervishoiutöötaja hindab, et sihtrühmavälise patsiendi immuniseerimine oleks vajalik tulenevalt tema terviseriskidest, ja põhjendab oma otsust, tagab riik ka sihtrühmaväliste elanike immuniseerimise.

Vaktsineerida soovitatakse ühekordse doosiga, kui  viimasest vaktsineerimisest ja/või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud ja kas siis, kui inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või läbipõdenud:

Millal on COVID-19 vaktsiin vastunäidustuatud?

·      Ülitundlikkus toimeaine või abiainete suhtes.

·      Ägeda ja kõrge palavikuga haiguse korral tuleb vaktsineerimine edasi lükata.

·      Kui anamneesis on varasemalt esinenud anafülaksiat, tuleb vaktsineerida suure ettevaatusega, soovitavalt haigla päevastatsionaari tingimustes.

·      Seoses vaktsineerimisprotseduuriga võivad tekkida ärevusega seotud reaktsioonid, sh vasovagaalsed reaktsioonid (sünkoop), hüperventilatsioon või stressiga seotud reaktsioonid (nt pearinglus, palpitatsioonid, südame löögisageduse kiirenemine, vererõhu muutused, paresteesia, hüpesteesia ja higistamine). Stressiga seotud reaktsioonid on ajutised ja isemööduvad. Inimestel soovitatakse pöörduda vaktsineerija poole ning paluda neil sümptomeid hinnata. Minestamise tagajärjel tekkida võivate vigastuste vältimiseks tuleb kindlasti tarvitusele võtta ettevaatusabinõud.

·      Nagu teiste intramuskulaarsete süstete puhul, tuleb vaktsiini manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad ravi antikoagulantidega või kellel on trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäire (nt hemofiilia), kuna neil isikutel võib pärast intramuskulaarset manustamist tekkida veritsus või verevalumid.


Vaktsineerimine tuleb edasi lükata:

Ägeda, kõrge palavikuga haiguse puhul.

Ei tohi vaktsineerida: 

  • Inimesi, kellel on pärast COVID-19 vaktsiini esimese annuse manustamist esinenud anafülaksia ja tõsine ülitundlikkusreaktsioon. Sama vaktsiiniga ei tohi vaktsineerimist jätkata.
  • Adenoviirusvektor-vaktsiinidega (Jansseni COVID-19 vaktsiin, Vaxzevria) ei tohi vaktsineerida inimesi, kellel on varem esinenud kapillaaride lekke sündroomi või kellel on pärast esimest vaktsiinidoosi tekkinud trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom.
Miks vaktsineerida?

COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks

Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, eriti riskirühma kuuluvatel inimestel. 

Millised kõrvaltoimed võivad manustamise järgselt tekkida?

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes osalejatel, olid valu süstekohas, väsimus, peavalu, müalgia, külmavärinad, artralgia ning püreksia ja turse süstekohas. Kõrvaltoimed olid üldjuhul kerge või mõõduka intensiivsusega ja taandusid mõne päevaga

Valvas tuleb olla allergiliste reaktsioonide ja immuniseerimisega seotud stressi reaktsioonide tekkeks vaktsineerimise järgselt (jälgimine vähemalt 15 minutit).

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.


Millega tuleb arvestada COVID-19 vaktsineerimisele tulijal?

Palume kõigil COVID-19 vaktsineerimise broneeringu tegijatel eelnevalt kontrollida, kas nad kuuluvad riskirühma. Infot selle kohta saab Terviseportaalist.