HPV ehk inimese papilloomiviirused on suur viiruste rühm, mille hulka kuulub üle 200 HPV alatüübi ja mis võivad nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks emakakaela, tuppe, häbemepiirkonda, pärakut, peenist ning suud ja neelu. Umbes 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad enese teadmata elu jooksul HPV viirustega, sest paranemine toimub sageli sümptomite ja tüsistusteta.
HPV viirused võivad levida sugulisel teel nakatunud limaskestade kaudu, peamiselt vaginaal-, anaal ja oraalseksi ajal. Lisaks võib HPV edasikandumine toimuda intiimse nahakontakti ajal nakatunud limaskestaga,st nakatumine võib toimuda ka ilma penetratiivse seksita. Mõnel juhul võib HPV kanduda sünnituse ajal emalt vastsündinule.
Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, sest kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.
Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas tunnuste ja kaebusteta pikka aega. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Osal inimestel ei õnnestu viirusest vabaneda ning neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Risk kasvaja tekkeks on neil, kes on nakatunud kõrge riskiga HPV tüvega, mis ka Eestis levivad.
Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul. Vähi tekke eelduseks on kõrge riskiga HPV olemasolu organismis. HPV põhjustatud vähi või vähieelsete seisundite tekkimist soodustavad varajane seksuaalelu algus, suur seksuaalpartnerite arv, suitsetamine, immuunpuudulikkus (sh HIV) ja sugulisel teel levivate haiguste kaasnakkus (nt klamüdioos, genitaalherpes).
Tavaliselt kõrvaldab immuunsüsteem HPV kahe aasta jooksul, aga püsiv HPV kandlus võib põhjustada rakkude muutusi, mis võivad progresseeruda vähiks. Mitmeid HPV tüüpe peetakse kõrge riskiga tüvedeks. Näiteks HPV tüübid 16 ja 18 põhjustavad umbes 70% HPV-ga seotud emakakaelavähi juhtudest kogu maailmas. Teatud kõrge riskiga HPV tüübid võivad tekitada häbeme-, tupe- või pärakuvähki. Madala riskiga tüübid 6 ja 11 võivad tekitada genitaaltüükaid.
HPV ei erista inimesi vanuse või soo alusel ning sellega võivad nakatuda nii mehed kui naised.
Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki Euroopa kõrgeim. Hoolimata juba 2006. aastal alustatud sõeluuringust ületab emakakaelavähi haiguskoormus Eestis praegu tervelt neli korda Soome ja kaks korda kõigi Põhjamaade vastavat näitajat. Eestis diagnoositakse aastas üle 300 HPV põhjustatud vähijuhu, millele lisanduvad vähieelsete seisundite ja genitaaltüügaste juhud. HPV põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu on 6,8 miljonit eurot aastas, millest 81% moodustab vähkide ravikulu.
HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt sõeluuringutel osalemisega on efektiivne viis emakakaelavähi ennetamiseks.
Sõltumata vanusest on HPV nakkuse saamise oht alati olemas. HPV nakkused on täiskasvanute hulgas sagedased ja esimene kõrgpunkt saabub 18–24 aasta vanuses. Teist kõrgpunkti on täheldatud naistel 45–54 aasta vanuses. Kuigi organism kõrvaldab enamiku nakkustest ise, võivad mõned neist lõpuks põhjustada rakumuutusi, mis võivad progresseeruda emakakaelavähiks või muudeks eelnevalt nimetatud HPV-ga seotud haigusteks.
Tervise kaitseks tuleb
· vaktsineerida HPV vastu;
· käia regulaarselt tervisekontrollis;
· osaleda regulaarselt sõeluuringutel.
HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt sõeluuringutel osalemisega on efektiivne viis emakakaelavähi ennetamiseks.
Vaktsineerimine ei asenda emakakaelavähi sõeluuringut - ka pärast vaktsineerimist on oluline osaleda sõeluuringutel ja külastada regulaarselt naistearsti. Kindluse mõttes soovitatakse sõeluuringutes osalemist ka HPV vastu vaktsineeritud naistele.
Kiiresti progresseeruvaid emakakaelavähke teismelistel ja noortel naistel ei ole võimalik sõeluuringutega ära hoida, kuid neid saab varakult avastada – selleks tuleb käia regulaarselt tervisekontrollis. Nakatumiste vähendamiseks keskendutakse teismeliste emakakaelavähi ennetusprogrammides eeskätt HPV-vastasele vaktsineerimisele. Vaktsineerimine enne suguelu algust on väga efektiivne ja lihtne viis vähi ennetamiseks.
HPV vastast vaktsineerimist soovitab ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Parima kaitse kõrge riskiga HPV tüvedega nakatumise vastu annab vaktsineerimine enne seksuaalelu alustamist. See tähendab, et HPV vastane vaktsineerimine on kõige efektiivsem enne viirusega kokkupuutumist. Kuni 14-aastastel on immuunvastus tugevam ja vaktsineerimise efektiivsus kõrgem kui vanematel.
Eestis tagatakse tasuta HPV vastane vaktsineerimine 12-14-aastastele tüdrukutele ja poistele. Immuniseerimist ühe doosiga võimaldatakse ka nendele 15–18-aastastele, keda ei ole veel HPV vastu vaktsineeritud. HPV vaktsineerimine on 12-18-aastastele tasuta.
HPV vaktsineerimine toimub enamasti koolis. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat lapse vaktsineerimisest ning küsib 12-17-aastase lapse vaktsineerimiseks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist. 18-aastased võivad vaktsineerimiseks nõusoleku anda iseseisvalt.
HPV vastu vaktsineerimine on soovitatav ja kõige tõhusam nooremas eas, enne seksuaalelu algust, et olla kindel, et te ei ole kokku puutunud vaktsineerimise sihtmärgiks olevate HPV tüüpidega.
Kuid ka täiskasvanud vanuses 18–26 aastat võivad HPV-vastasest vaktsineerimisest kasu saada. Uuringud näitavad, et vaktsineerimine vanuses 27-45 aastat võib olla pakkuda teatud/individuaalset kaitset. Kuna enamik täiskasvanuid ei pruugi olla kõigi HPV vaktsiini poolt kaetud HPV tüüpidega kokku puutunud, võib vaktsineerimine siiski aidata ennetada teatud tüüpi HPV-vähki ja muid haigusi. Seega võiks vaktsineerimist täiskasvanueas kaaluda individuaalse kaitse tagamiseks.
HPV-vastane vaktsineerimine võib aidata täiskasvanutel vähendada riski haigestuda HPV-ga seotud vähki, pakkudes individuaalset kaitset teatud vähivormide eest.
Apteekides kasutatakse vaktsineerimiseks vaktsiini Gardasil 9 (0,5 ml suspensiooni eeltäidetud süstlas).
Vaktsiini SPC (eestikeelne) info leiab SIIN
Gardasil 9 vaktsiin annab kaitset inimese papilloomiviiruse (HPV) 9 tüübi vastu (6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58) ning on näidustatud 9-aastaste ja vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks, aidates ära hoida HPV põhjustatud haigusi:
· emakakaela, häbeme, tupe ning päraku vähieelseid kahjustusi ja vähke, mida põhjustavad vastavad inimese papilloomiviiruse tüübid;
· suguelundite tüükaid (teravad kondüloomid), mida põhjustavad kindlad inimese papilloomiviiruse tüübid.
Vaktsiini annustamine
Lähtuvalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest vaktsineeritakse 19-aastaseid ja vanemaid inimesi kahe doosi HPV vastase vaktsiiniga, mille intervall on miinimum 6 kuud.
Immuunpuudulikke isikuid vaktsineerida kolme doosi HPV vastase vaktsiiniga sõltumata vanusest.
Vaktsiini vastunäidustused
Gardasil 9 vaktsiin on vastunäidustatud neile, kellele esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või abiainete suhtes.
Vaktsineerimine tuleb edasi lükata isikutel, kellel on äge raske palavikuga haigus. Siiski ei ole immuniseerimise vastunäidustuseks ülemiste hingamisteede kergekujuline infektsioon või kerge palavik.
Vaktsiini võib vajadusel samaaegselt manustada koos dTap, dT, IPV, DTPa-IPV, HepB vaktsiinidega, kuid erinevatesse jäsemetesse. HPV vaktsineerimise järgselt ei ole ajalist piirangut teiste vaktsiinide manustamiseks.
Võimalikud kõrvaltoimed
Kõige sagedamini on Gardasil 9’ga täheldatud süstekoha reaktsioone (valu, turse, punetus) ja peavalu. Need kõrvaltoimed olid tavaliselt kerge või keskmise raskusega. Samuti on kõrvaltoimetena kirjeldatud väsimust, lihasvalu, seedetrakti häireid, millega võib kaasneda iiveldus ja oksendamine. Esineda võib ka sügelust, nahalöövet, kuplade teke nahale (nõgestõbi), liigesvalu ning palavikku (≥ 38 °C).
Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on kerged ning mööduvad 1-2 päeva jooksul ilma ravita. Pärast mis tahes ravimi (sh vaktsiini) süstimist võib psühhogeense reaktsiooni tõttu nõelatorkele tekkida sünkoop (minestamine). Seetõttu tuleb pärast vaktsineerimist jälgida vaktsineerituid ligikaudu 15 minuti vältel. Oluline on, et protseduur toimuks kohas, kus minestamisest tingitud vigastused on välditavad.
HPV vaktsiinid ei põhjusta uute krooniliste haiguste, sealhulgas ka autoimmuunsete haiguste teket. HPV vaktsiinides ei sisaldu nakkuslikku materjali ja seetõttu ei saa tekitada HPV-st põhjustatud haigusi sealhulgas vähki. Võimalikest kõrvaltoimetest tuleb teavitada Ravimiametit.
Kas ma võin ennast HPV vastu vaktsineerida, kui mul on tuvastatud mõni HPV tüüp?
HPV põhjustatud kahjustused või avastatud HPV nakkus ei ole HPV vastu vaktsineerimise vastunäidustusteks. Vaktsineerimine võib aidata uue nakatumise või teiste HPV tüüpidega nakatumiste korral haigestumist vältida. Soovitatav on aruta vaktsineerimise vajadust/võimalikku efektiivsust oma arstiga.
Kas vaktsineerimine võib mõjutada viljakust?
Senistele teadusuuringutele tuginedes võib väita, et HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Samuti ei mõjuta see poiste ja meeste viljakust.
Kas ma pean ikkagi osalema emakakaelavähi sõeluuringus?
Emakakaelavähi sõeluuringuprogramm on väga oluline ja vaktsineerimine seda ei asenda. Tegelikult on vaktsineerimise ja sõeluuringu kombinatsioon kõige tõhusam meetod emakakaelavähi riski vähendamiseks. Eestis kutsutakse täiskasvanud naisi vanuses 30–65 aastat osalema riiklikult hüvitatavas sõeluuringuprogrammis iga 5 aasta tagant. Lisateabe saamiseks pöörduge oma günekoloogi või perearsti poole.
Ma olen monogaamses suhtes. Kas HPV võib mind endiselt mõjutada?
On üsna tavaline, et HPV-ga nakatumine võib toimuda monogaamses suhtes. Ameerika Ühendriikides 35–60-aastaste naiste seas läbi viidud uuring näitas, et umbes 70% uutest kõrge riskiga HPV-nakkustest esines naistel, kes olid monogaamsetes suhetes.
Kas vaktsiin ravib HPV?
Vaktsiin ei oma raviefekti. Juhul kui inimene on enne vaktsineerimist juba mõne vaktsiinis sisalduva viiruse tüübiga nakatunud, siis ta selle HPV tüübi poolt põhjustatud haiguste vastu kaitset ei saa. Küll aga tekib kaitse ülejäänud vaktsiinis sisalduvate viiruse tüüpide suhtes.
Materjali koostamisel on kasutatud Terviseameti ja vaktsiini Gardasil 9 tootja Merck Sharp and Dohme B.V poolt koostatud materjale.