Ära lase puukentsefaliidil rünnata!

Kaitse end ja oma lähedasi puukentsefaliidi eest – vaktsineeri apteegis.

Vaata videot

Puugid

Kes on puuk?

Puugid on ämbliku lähedased sugulased, kuuludes ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Lestaliike on maailmas väga palju ja nad on kohastunud elama enam-vähem kõikjal, kus temperatuur seda lubab.

Puugid (selts Ixodida, puugilised) kuuluvad nn. imilestade hulka.  Kui palju puugiliike Eestis täpselt elutseb, pole teada, kuid kaks neist pakuvad erilist huvi, sest levitavad inimesele ohtlikke haigustekitajaid. Need on võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus).

Perekond Ixodes kuulub kõvakehaliste puukide sekka, maailmas on selle perekonna liike teada 245, Euroopas 9, Eestis võib neid leiduda 4–5. 1

Võsa- ja laanepuuk

Võsa- ja laanepuuk alustavad elutegevust siis, kui keskmine õhutemperatuur kevadel tõuseb üle pluss seitsme, mõnedel andmetel üle pluss viie kraadi.

Siis soojenevad puugid piisavalt, et ronida oma metsakõdus paiknenud talvituspaigast välja ja otsida mõni pikem rohukõrs või muu maapinnast kõrgele ulatuv taimeosa. Kõige sagedamini asuvad puugid varitsema maapinnast 20–70 cm kõrgusele. Mitte kunagi ei roni nad põõsastele ega puudele.

Väga selgelt on meie puukidel välja kujunenud sooline dimorfism ehk kehakuju erinevus isas- ja emaspuugi vahel. Emased on suuremad, enne toitumist 3–4 mm pikad (pärast toitumist kuni 12 mm). Täiskasvanud emastel, kõigil vastsetel ja nümfidel on suhteliselt väike seljakilp, sest neil on vaja rohkem verd imeda ja seetõttu ka rohkem venida, mida jäik kilp takistab. Loe lähemalt rubriigist "puugi elutsükkel".

Isased puugid on väiksemad, kuni 2 mm pikad. Nad on seljapoolt ühtlaselt tumedad, sest nende seljakilp on suhteliselt suurem kui emastel ning tagakeha selle alt välja ei paista. Tagakeha pole neil näha isegi pärast toitumist: muide, mõne puugiliigi isased valmikuna (s.t. täiskasvanuna) ei toitugi. 1
Kuidas puuk saab nakkuse allikaks?

Puugid toituvad imetajate, roomajate ja lindude verest. Toitumise teel võivad puugid saada endale haigustekitajad, mida peremeesloomad kaasas kannavad.

Kuna puuk võib valida omale peremeesloomaks ka inimese, siis võib puugihammustuse kaudu puuk omakorda levitada haigustekitajat inimesele. 2

Paremaks ülevaateks lugeda puugi elutsükli osas, kuidas võivad haigustekitajad levida puugilt peremeesloomale.


Viited:
(1) Martin, M. (2010). Puugid, meie igapäevased vaenlased. Eesti Loodus, Puugid EL, 2010/3. http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3193_3169.html
(2) Leaflets for the general public living in endemic areas. Tick-borne encephalitis. European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/emerging_and_vector-borne_diseases/tick_borne_diseases/public_health_measures/Documents/GeneralPublic_leaflet_TBE.doc