Kaitse end ja oma lähedasi puukentsefaliidi eest – vaktsineeri apteegis. NB! Vajalik on etteregistreerimine.
Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on viiruste kandjad, kes ise ei haigestu.
Puukentsefaliidi haiguse kulg on sageli kahefaasiline.
Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast
gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused
kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Enamus haigetest
paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused. Tüsistusi esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud
patsientidest. Tüsistuseks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired,
jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.
Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga.
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse
sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Diagnoosimine
Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi
(eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade
tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.
1
Joonis 1. Puukentsefaliidi juhtude arv Eestis aastatel 2016 -2021.
Puukentsefaliit on haigus, mis ründab kesknärvisüsteemi ja millel tagajärjel võivad tekkida rasked neuroloogilised tüsistused. Vahemikus 26-46%
kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidel
võivad tekkida tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu,
keskendumis- ja mäluhäired jm.
1
Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, mistõttu ravitakse sümptomaatiliselt. Küll aga on võimalik ennetada ja ennast vaktsineerida puukentsefaliidiviiruse vastu. 1
Selleks, et aidata kaasa puukentsefaliiti haigestumise ennetamisele ja
vähendamisele ning tõsta elanikkonna teadlikkust puukentsefaliidi
vastase vaktsineerimise olulisusest, algatati projekt "Puukentsefaliidi
vastu vaktsineerimine apteegis 2019. aasta kevadhooajal".
Tegelikkuses ei ole aga sellise projektiga alustamises midagi uut, sest maailmas on apteekides vaktsineerimine vägagi levinud praktika - juba täna vaktsineeritakse apteekides 29. riigis üle maailma
3. Kuigi paljudes riikides vaktsineerivad apteekrid ise, siis Eestis viivad vaktsineerimistoimingut läbi tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad vastavasisulist väljaõpet läbinud tervishoiutöötajad.
Tänaseks on apteegis vaktsineerimisest saanud tavapärane teenus, 2022. aastal kevadel vaktsineeritakse apteekides juba 4 aastat.
Vaktsineerimine on tõhusaim viis haiguse ennetamiseks, kuid selle kättesaadavust tuleb laiendada ja tõsta ka elanikkonna teadlikkust vaktsineerimise olulisusest.
Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad (Joonis 2) olid 2021. aastal puukentsefaliidi puhul Tartu (esinemissagedus 15 juhtu), Saaremaa (11 juhtu) ja Harjumaa ( 10 juhtu).