Kuidas puukentsefaliiti nakatutakse?

Millised on puukentsefaliidiviiruse sümptomid?

Puukentsefaliidi haiguse kulg on sageli kahefaasiline.

Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.

Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused. Tüsistusi esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Tüsistuseks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.

Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.

Diagnoosimine

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus. ¹

Kuidas ennetada puukentsefaliiti haigestumist?

Teiseks on soovituslik kasutada lisaks vältimisstrateegiat, kandes sobivat kaitseriietust: pikad püksid ja pikakäistega pluus. Lisaks tuleks kasutada sobivad repellente ehk puugitõrjevahendeid. Aeg-ajalt tuleks teha kogu keha ülevaatus, et võimaluse eemaldada puuk. ²

Miks vaktsineerida? 

Puukentsefaliit on haigus, mida põhjustab puukentsefaliidiviirus. Eestis on viimasel 6. aastal jäänud puukentsefaliidi haigusjuhtude arv vahemikku 70- 87 haigusjuhtu aastas (Joonis 1).

Joonis 1. Puukentsefaliidi juhtude arv Eestis aastatel 2016 -2021.

Puukentsefaliit on haigus, mis ründab kesknärvisüsteemi ja millel tagajärjel võivad tekkida rasked neuroloogilised tüsistused. Vahemikus 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidel võivad tekkida tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.  ¹

Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, mistõttu ravitakse sümptomaatiliselt. Küll aga on võimalik ennetada ja ennast vaktsineerida puukentsefaliidiviiruse vastu. ¹  

Selleks, et aidata kaasa puukentsefaliiti haigestumise ennetamisele ja vähendamisele ning tõsta elanikkonna teadlikkust puukentsefaliidi vastase vaktsineerimise olulisusest, algatati projekt "Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine apteegis 2019. aasta kevadhooajal".

Tegelikkuses ei ole aga sellise projektiga alustamises midagi uut, sest maailmas on apteekides vaktsineerimine vägagi levinud praktika - juba täna vaktsineeritakse apteekides 29. riigis üle maailma ³. Kuigi paljudes riikides vaktsineerivad apteekrid ise, siis Eestis viivad vaktsineerimistoimingut läbi tervishoiuteenuse osutajate juures töötavad vastavasisulist väljaõpet läbinud tervishoiutöötajad.

^{Tänaseks on apteegis vaktsineerimisest saanud tavapärane teenus, 2022. aastal kevadel vaktsineeritakse apteekides juba 4 aastat.}

Vaktsineerimine on tõhusaim viis haiguse ennetamiseks, kuid selle kättesaadavust tuleb laiendada ja tõsta ka elanikkonna teadlikkust vaktsineerimise olulisusest.

Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad (Joonis 2) olid 2021. aastal puukentsefaliidi puhul Tartu (esinemissagedus 15 juhtu), Saaremaa (11 juhtu) ja Harjumaa ( 10 juhtu).