Teenus on patsiendile tasuta, vajalik on aja broneerimine.

Kes vaktsineerivad apteegis?

Immuniseerimist viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad. Ennekõike teevad seda õed, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.

Kes saavad apteegis vaktsineerida?

Apteegis saavad COVID-19 vastu vaktsineerida kõiki Eesti elanikud alates 12. eluaastast. Lisaks kõigile Eestis elavatele inimestele saavad tasuta vaktsineerida end välisriigi kodanikud ja välismaalased.

Millist vaktsiini apteekides manustatakse?

1. Pfizeri ja BioNTechi koostöös arendatud vaktsiin Comirnaty. Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 21.12.2020.

• Comirnaty vaktsiini info vaktsineeritavale | PDF 
• Comirnaty ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | PDF 
• Comirnaty kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT  

2. Moderna arendatud vaktsiiniga SPIKEVAX. Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 06.01.2021.

• COVID-19 Vaccine SPIKEVAX vaktsiini info vaktsineeritavale | PDF 
• COVID-19 Vaccine SPIKEVAX ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | PDF 
• COVID-19 Vaccine SPIKEVAX kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT

3.  Janssen-Cilag International N.V. poolt välja töötatud koroonavaktsiin  COVID-19 Vaccine Janssen. Euroopa Komisjon andis tingimustega müügiloa 11.03.2021

• COVID-19 Vaccine Jannsen vaktsiini info vaktsineeritavale | PDF 
• COVID-19 Vaccine Janssen ravimi omaduste kokkuvõte (SPC) | PDF 
• COVID-19 Vaccine Janssen kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT 

• Nuvaxovid ravimi omaduste kokkuvõtte (SPC) leiab SIIT
• Nuvaxovid kohta käivad küsimused ja vastused leitavad SIIT

Tõhustusdooside tegemiseks on saadaval nüüd ka Moderna (Spikevax) ja Pfizer/BioNTech (Comirnaty) bivalentsed vaktsiinid, mis sisaldavad kaitset nii koroonaviiruse algse tüve kui ka omikron BA.1 tüve vastu. Digilugu.ee saab vaktsineerimisaega kinnitades valida sobiva vaktsiini, kas praegu kättesaadavad vaktsiini või omikroni BA.1-tüvele kohandatud vaktsiini.

Vaktsiinide kohta saab rohkem infot www.vaktsineeri.ee leheküljelt.

Kuidas vaktsineerimisele aega broneerida?

Aega saab broneerida kas kodulehel või telefoni teel. Vt täpsemalt siit.

Enne aja broneerimist palume arvestada, et II doos vaktsineeritakse kindla aja pärast (nt Pfizer/BioNTech II doos 6 nädala pärast). Kui saate I doosi vaktsiini näiteks 24. mail, siis II doosi manustamine toimub 5. juulil. Palume veenduda, et II doosi aeg Teile sobib.

Millega tuleb arvestada COVID-19 vaktsineerimisele tulijal?

Vaktsineerima tulijal peab olema kaasas isikut tõendav dokument.

Kogu vaktsineerimise protsess vaktsineerimiskeskuses võtab aega umbes 30 minutit (saabumine, registreerimine, vaktsineerimine ja 15 minutit jälgimisalal viibimist).

NB! Hingamisteede haigussümptomitega ei tohi vaktsineerimisele tulla!

Tõhustusdoosid

Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu vaktsineerimiskuurist on möödas AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul vähemalt 3 kuud ning ja Jansseni vaktsiinide puhul 2 kuud .

Tõhustusdoos on vajalik kõikidele täiskasvanutele, kuid kõige kriitilisem on see üle 65-aastastele, kelle puhul võib immuunsuse nõrgenemine põhjustada rasket haigestumist. Samuti on kolmas doos väga oluline riskirühmadega töötavatele inimestele ja kõigile neile, kellel on oma töö tõttu kõrgendatud risk nakatuda koroonaviirusega.

COVID-19 läbipõdenud ja ühe või kahe doosiga vaktsineeritutele või korduvnakatunutel on võimalik vaktsineerida end esimese või teise tõhustusdoosiga.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab COVID-19 vaktsiini teist tõhustusdoosi riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad komisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. Ka võivad teise tõhustusdoosiga end kaitsta kõik soovijad!

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

• Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist teostanud tervishoiutöötajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile 1220.
• Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.
• Kõik vaktsiinid võivad kõrvaltoimetena põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.
• Tuletame meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ega tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel võimalik leevendada palavikualandaja või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
• Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.
• Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
• Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Ravimiamet koostab iganädalaselt kokkuvõtte kõikidest kõrvaltoimetest.

Kuidas teatada kõrvaltoimetest?

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub. 

Mida teha, kui ei saa vaktsineerima tulla?

On väga oluline, et inimesed, kes on lubanud vaktsineerimisele tulla, seda ka teeks. Takistuse ilmnemisel palume koheselt vaktsineerimisaeg tühistada.   Selleks saab kasutada vaktsineerimise aja kinnituses olevat tühistamise linki või helistada (vt eestpoolt apteekide tabelist telefoni numbrit). Nii väldime dooside kadu ja saame meie inimesed kiiremini vaktsineeritud.

Millal toimub teise vaktsiinidoosiga vaktsineerimine?

Vaktsiini teise doosi aeg teatatakse Teile esimest doosi saamisel. Enne aja broneerimist palume arvestada, et II doos vaktsineeritakse kindla aja pärast. Näiteks Pfizer/BioNTech II doos manustakse 6 nädala pärast. Kui saate I doosi vaktsiini 24. mail, siis II doosi manustamine toimub 05. juulil. Palume veenduda, et II doosi aeg Teile sobib.

Kas ma saan vaktsineerimispassi?

Kanname immuniseerimise tervise infosüsteemi, kus saab seda ka ise oma digiloost vaadata ja vajadusel paberil e-immuniseerimispassi välja printida. Väga oluline on peale uue vaktsiinidoosi, seal hulgas tõhustusdoosi, saamist koostata digiloos uus vaktsineerimispass, sest automaatselt vaktsineerimispass ei uuene.

Kui Teil on olemas vaktsineerimispass paberkandjal, saame soovi korral info sinna kanda.

Teenust pakkuvad apteegid