Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu.
Hooajal 2024/2025 tagatakse tasuta COVID-19-vastane immuniseerimine kindlatele sihtrühmadele, kelleks on:
· 60-aastased ja vanemad inimesed;
· sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad;
· rasedad;
· isikud, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle terviseseisund on sätestatud määruses.
· sihtrühmavälised isikud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud.
Samuti tagatakse COVID-19 vastu immuniseerimist 2024/2025 viiruste hooajal tervishoiuasutustes ja hooldekodudes töötavale personalile.
Arvestades praegust epidemioloogilist olukorda ja levivaid COVID-19 põhjustavaid viirusetüvesid, ei ole tervete alla 60-aastaste inimeste iga-aastane COVID-19-vastane immuniseerimine vajalik. COVID-19-vastane immuniseerimine on oluline eespool nimetatud sihtrühmadele, kuna nendel on suurem risk raskelt haigestuda. Erandlikel juhtudel, kui tervishoiutöötaja hindab, et sihtrühmavälise patsiendi immuniseerimine oleks vajalik tulenevalt tema terviseriskidest, ja põhjendab oma otsust, tagab riik ka sihtrühmaväliste elanike immuniseerimise.
Vaktsineerida soovitatakse ühekordse doosiga, kui viimasest vaktsineerimisest ja/või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud ja kas siis, kui inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või läbipõdenud:
· Ülitundlikkus toimeaine või abiainete suhtes.
· Ägeda ja kõrge palavikuga haiguse korral tuleb vaktsineerimine edasi lükata.
· Kui anamneesis on varasemalt esinenud anafülaksiat, tuleb vaktsineerida suure ettevaatusega, soovitavalt haigla päevastatsionaari tingimustes.
· Seoses vaktsineerimisprotseduuriga võivad tekkida ärevusega seotud reaktsioonid, sh vasovagaalsed reaktsioonid (sünkoop), hüperventilatsioon või stressiga seotud reaktsioonid (nt pearinglus, palpitatsioonid, südame löögisageduse kiirenemine, vererõhu muutused, paresteesia, hüpesteesia ja higistamine). Stressiga seotud reaktsioonid on ajutised ja isemööduvad. Inimestel soovitatakse pöörduda vaktsineerija poole ning paluda neil sümptomeid hinnata. Minestamise tagajärjel tekkida võivate vigastuste vältimiseks tuleb kindlasti tarvitusele võtta ettevaatusabinõud.
· Nagu teiste intramuskulaarsete süstete puhul, tuleb vaktsiini manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad ravi antikoagulantidega või kellel on trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäire (nt hemofiilia), kuna neil isikutel võib pärast intramuskulaarset manustamist tekkida veritsus või verevalumid.
Ägeda, kõrge palavikuga haiguse puhul.
Ei tohi vaktsineerida:
COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks
Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, eriti riskirühma kuuluvatel inimestel.
Kõige sagedasemad kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes osalejatel, olid valu süstekohas, väsimus, peavalu, müalgia, külmavärinad, artralgia ning püreksia ja turse süstekohas. Kõrvaltoimed olid üldjuhul kerge või mõõduka intensiivsusega ja taandusid mõne päevaga
Valvas tuleb olla allergiliste reaktsioonide ja immuniseerimisega seotud stressi reaktsioonide tekkeks vaktsineerimise järgselt (jälgimine vähemalt 15 minutit).
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.
Palume kõigil COVID-19 vaktsineerimise broneeringu tegijatel eelnevalt kontrollida, kas nad kuuluvad riskirühma. Infot selle kohta saab Terviseportaalist.